Vaba turumajandus ning rahvusvahelised tarneahelad on kaasa toonud globaalse tootmishoone ning kauplemiskeskkonna. Võib arvata, et tänased teismelised peavad sellist asjade käiku loomulikuks ning võibolla isegi ainuvõimalikuks. Kuid viimase kümnendi jooksul on globaliseerumise ühesuunalisel tänaval tekkinud haruteed, mis püsitavad õigustatud küsimuse: kui kaua veel? Ning kas mingil hetkel ei ole oodata „ajutist“ mõlemasuunalist liiklust nagu Eesti magistraalidel sageli näha saab? Mis juhtub globaliseerumisega siis, kui fossiilkütustel põhinev majandus hakkab tõsisemalt hinnastama transpordikulusid? Või mis saab tehingukuludest, kui COVID-19 hirmus riigipiire suletakse? Millisel moel modelleerida majanduskasvu, kui arengus toimuvad järsud hüpped ning kukkumised, mida ükski mudel ei suuda kirjeldada?

Konverentsi programm